Inimese elu, läbi minu tunnetuse.

Olen tabanud ennast mõtlemast tihti, et mis on elu ja miks ta on ja mis on elu iga inimese jaoks eraldi. Tihti seostan enda elu jõega, loodusejõud. Kui mina olen valinud kitsama jõe ja see ongi minu loomus. Ja igaüks meist on valinud isikliku jõe. Teiste elude eeskujul on vahel soov oma jõge ümber kujundada. Või lihtsalt kui keegi teine on oma jõega läbinud minu jõe siis kõik muutubki ka minu enda jaoks. Ei muutu minu loomus vaid rada mida mööda ma oma olemusega käin. Õpin tundma voolamist, kohanema kärestikega, julgust ületada tõkkeid ja anda täielik luba voolata nii nagu elu ette näeb. Meie valitud kogemused.
Igaüks meist voolab oma jõega (eluga)enda rada, enda kiirusega. Igaühe jõgi on oma laiuse ja sügavusega. Igaüks on valinud oma tee. Kui me oleme valinud, et meie teed ristuksid, täidame maiseid kokkuleppeid, siis see saab olema ilus looduse kooskõla ja harmoonia. Kui meie jõed ristuvad ootamatult ja äkki, siis on meie valida, kas me lubame enda elul anda mis vajalik ja voolame rütmis kaasa, või punnime vastu ja rabeleme nagu uppumisohus. Lihtne on öelda, lase lõdvaks kogu keha ja vaim ning luba endal olla oma elus. Ja anna luba teistel voolata oma jões ja elus. Enamus sellistest kärestikulise jõe kogemustest me rabeleme, võitleme, tõestame. Miks? Kellega? Kellele?
Rabeleme, miks? Sest meie keha ja vaime ei tee koostööd. Keha reageerib ühtmoodi ja vaim soovib sellest situatsioonist välja tulla teismoodi.
Võitleme kellega? Eks ikka iseendaga. Pea ja südame vaheline kaklus meie endi sees. Pea tahab joosta vasakule, aga süda, jääda paigale.
Tõestame kellele? Taaskord endile. Teised inimesed on sellel hetkel vaid peegel, kellele me püüame selgeks teha, et meie jõgi on selline ja tema jõgi selline ja lööme oma jõevee vahule. Meie endi jõgi vaid möllab ja vahutab. Hetk, kus me ei mõista teisi ja ka ennast. Aga kogemus mis toob meie elu meile lähemale. Teised meie ümber on jälgijad ja peegeldajad, et meie ise mõistaksime, mis on meile tähtis ja milline see meie jõgi siis tegelikult on. Meie kõigi minapilt. Üheks saamine oma eluga ja anda täielik luba kehale ja enda hingele olla üks tervik.
Kui me läbi elu õpime oma rada ja loomust tundma ja ennast endale lähemale tooma siis me mõistame oma peas ja tunneme oma südames, et meie jõgi on meile kõige armsam ja omasem, sest ta on meie oma. Ei ole olemas ühtegi ühesuguse kuju , suuruse ja kiirusega jõge. Kõikide hingede elu, siin selles kehastuses on eriline. Kõik hinged on erilised. Ja see rikastab maailma niivõrd palju, et see on sõnulseletamatu. Hea soov siinkohal: Nautige ennast, seda kehastust ja andestage endale, et ei luba oma jõel rahulikus rütmis voolata. Armastage endid kogu südamest.
Mina olen südamest tänulik, et saan jälgida paljude inimeste jõe voolamist ja kulgu.